SEADUSANDLIKUD    AKTID    JA    MUUD    DOKUMENDID              

5932/19 ADD 1

RELEX.1.A

AS/kes

ET

ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU ▇▇ ▇▇▇▇▇ LIIKMESRIIKIDE

NING TEISELT POOLT VIETNAMI SOTSIALISTLIKU VABARIIGI VAHELISE INVESTEERINGUTE KAITSE LEPINGU

LISAD:

1. ▇▇▇▇: Pädevad asutused

2. ▇▇▇▇: Vietnamile tehtav erand võrdsest kohtlemisest

3. ▇▇▇▇: Käsituslepe investeeringute kohtlemise kohta

4. ▇▇▇▇: Käsituslepe sundvõõrandamise kohta

5. ▇▇▇▇: Valitsemissektori võlg

6. ▇▇▇▇: Investeerimislepingute loetelu

7. ▇▇▇▇: Kodukord

8. ▇▇▇▇: Vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend

9. ▇▇▇▇: Vahendusmehhanism

10. ▇▇▇▇: Vahendusmehhanism investorite ja lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamiseks

11. ▇▇▇▇: Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate käitumisjuhend

12. ▇▇▇▇: Kattuvad menetlused

13. ▇▇▇▇: Apellatsioonikohtu töökord

1. ▇▇▇▇

PÄDEVAD ASUTUSED

▇▇▇ puhul on pädevad asutused, kellel on õigus anda korraldus artikli 2.2 (Investeeringud ning reguleerivad meetmed ja eesmärgid) lõikes 4 osutatud meetmete võtmiseks, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu ▇▇▇▇▇ või, kui kohaldatakse riigiabi käsitlevaid liidu õigusnorme, liikmesriigi ametiasutus, amet või ▇▇▇▇▇. Vietnami puhul on pädevad asutused, kellel on õigus anda korraldus artikli 2.2 (Investeeringud ning reguleerivad meetmed ja eesmärgid) lõikes 4 osutatud meetmete võtmiseks, Vietnami valitsus või peaminister, ametiasutus, amet või ▇▇▇▇▇.

2. ▇▇▇▇

VIETNAMILE TEHTAV ERAND VÕRDSEST KOHTLEMISEST

1. Järgmistes sektorites, allsektorites ja tegevusaladel võib Vietnam ▇▇▇▇▇ vastu või säilitada kõiki meetmeid seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute tegemisega, mis ei ole kooskõlas artikliga 2.3 (Võrdne kohtlemine), eeldusel et selline meede ei ole vastuolus vabakaubanduslepingu 8-B lisas (Vietnami erikohustuste tabel) sätestatud kohustustega:

a) ajalehed ja uudisteagentuurid, trükkimine, kirjastamine, raadio- ja teleringhääling igas vormis;

b) kultuuritoodete, sealhulgas videosalvestiste tootmine ja turustamine;

c) teleprogrammide ja kinematograafiateoste tootmine, levitamine ja projektsioon;

d) juurdlus- ja turvateenused;

e) geodeesia ja kartograafia;

f) kesk- ja alghariduse teenused;

g) nafta ja maagaasi ning maa- ja loodusvarade luure, uurimine ja tootmine;

h) hüdro- ja tuumaenergia; elektriülekanne või -jaotus;

i) kabotaažiteenused;

j) kalandus ja vesiviljelus;

k) metsandus ja jahindus;

l) loterii, kihlveod ja hasartmängud;

m) kohtuhaldusteenused, sealhulgas, kuid mitte ainult kodakondsusega seotud teenused;

n) tsiviilõiguslik kaitse;

o) sõjaliste materjalide või seadmete tootmine;

p) ▇▇▇- ▇▇ meresadamate ning lennujaamade käitamine ja juhtimine ning

q) subsiidiumid.

2. Kui Vietnam võtab sellise meetme vastu või säilitab ▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇▇ käesoleva lepingu jõustumist, ei nõua ta ELi investorilt tema kodakondsuse tõttu, et investor müüks või võõrandaks muul viisil olemasoleva investeeringu, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇▇▇ meede jõustub.

3. ▇▇▇▇

KÄSITUSLEPE INVESTEERINGUTE KOHTLEMISE KOHTA

Lepinguosalised kinnitavad oma ühist seisukohta artikli 2.5 (Investeeringute kohtlemine) lõike 6 kohaldamise suhtes:

1. Olenemata artikli 2.5 (Investeeringute kohtlemine) lõike 6 punktis a sätestatud tingimusest võib lepinguosalise investor, kellel on 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) B jao (Investorite ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine) kohaldamisalasse kuuluv vaidlus lepinguosalisega, kellega tal on kirjalik kokkulepe, mis sõlmiti ja jõustus enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva, võib tugineda artikli 2.5 (Investeeringute kohtlemine) lõikele 6 vastavalt käesolevas lisas sätestatud menetlustele ja tingimustele.

2. Kirjalikest kokkulepetest, mis on sõlmitud ja jõustunud enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ning mis vastavad käesolevas lõikes sätestatud tingimustele, võib teatada ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Sellised kirjalikud kokkulepped peavad

a) vastama kõigile artikli 2.5 (Investeeringute kohtlemine) lõike 6 punktides b–d sätestatud tingimustele ning

b) olema sõlmitud kas

i) Vietnami ja käesoleva ▇▇▇▇ punktis 8 osutatud liidu liikmesriigi investorite või nende hõlmatud investeeringute vahel või

ii) käesoleva ▇▇▇▇ punktis 8 osutatud liidu liikmesriigi ja Vietnami investorite või nende hõlmatud investeeringute vahel.

3. Lõikes 1 osutatud kirjalikest kokkulepetest teatamise kord on järgmine:

a) ▇▇▇▇▇▇ esitatakse

i) kirjaliku kokkuleppe osalisest investori nimi, kodakondsus ja aadress, kõnealuse investori hõlmatud investeeringu olemus ning juhul, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ investori hõlmatud investeeringu alusel sõlmitakse kirjalik kokkulepe, investeeringu nimi, aadress ja asutamiskoht, ning

ii) kirjaliku kokkuleppe, ▇▇ ▇▇▇▇▇ kõigi dokumentide koopia, ning

b) kirjalikest kokkulepetest teatatakse kirjalikult järgmisele pädevale asutusele:

i) Vietnami puhul planeerimise ja investeerimise ministeerium ning

ii) ▇▇▇ puhul Euroopa Komisjon.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud teade ▇▇ ▇▇▇ materiaalõiguslikke õigusi investori, kes on kõnealuse teatatud kirjaliku kokkuleppe pool, ega tema investeeringu suhtes.

5. Lõike 3 punktis b osutatud pädevad asutused koostavad loetelu kirjalikest kokkulepetest, millest on teatatud vastavalt lõigetele 2 ja 3.

6. Kui tekib vaidlus seoses ühega teatatud kirjalikest kokkulepetest, kontrollib asjaomane pädev asutus, kas leping on kooskõlas kõigi artikli 2.5 (Investeeringute kohtlemine) lõike 6 punktides b–d sätestatud tingimustega ja käesolevas ▇▇▇▇▇ sätestatud menetlustega.

7. Investor ei nõua, et artikli 2.5 (Investeeringute kohtlemine) lõige 6 kirjaliku kokkuleppe suhtes kehtiks, kui käesoleva ▇▇▇▇ punkti 6 kohase kontrolli tulemusena jõutakse järeldusele, et kõnealuses lõikes osutatud nõuded ei ole täidetud.

8. Käesoleva ▇▇▇▇ punkti 2 alapunktis b osutatud liidu liikmesriigid on Saksamaa, Hispaania, Madalmaad, Austria, Rumeenia ja Ühendkuningriik.

4. ▇▇▇▇

KÄSITUSLEPE SUNDVÕÕRANDAMISE KOHTA

Lepinguosalised kinnitavad ühist arusaama järgmisest.

1. Artikli 2.7 (Sundvõõrandamine) lõikes 1 osutatud sundvõõrandamine võib olla kas otsene või kaudne järgmiselt:

a) otsene sundvõõrandamine toimub juhul, kui investeering riigistatakse või sundvõõrandatakse muul moel otseselt omandiõiguse ametliku ülemineku või vara otsese ülevõtmisega, ning

b) kaudne sundvõõrandamine toimub juhul, kui lepinguosalise meetmel või meetmeseerial on otsese sundvõõrandamisega samaväärne toime, kuivõrd sellega kaovad investori seisukohast olulisel määral tema investeeringu peamised omandi tunnused, sealhulgas õigus oma investeeringut kasutada ja võõrandada, ▇▇▇▇ et sellega kaasneks omandiõiguse ametlik üleminek või vara otsene ülevõtmine.

2. Selle kindlakstegemine, kas lepinguosalise meede või meetmeseeria kujutab endast konkreetses olukorras kaudset sundvõõrandamist, nõuab igal üksikjuhtumil eraldi faktipõhist uurimist, milles võetakse muu hulgas arvesse järgmisi tegureid:

a) meetme või meetmeseeria majanduslik mõju ja kestus, ehkki asjaolu, et lepinguosalise kehtestatud meede või meetmeseeria avaldab investeeringu majanduslikule väärtusele ebasoodsat mõju, ei kujuta iseenesest veel selle tuvastamist, et on toimunud kaudne sundvõõrandamine;

b) lepinguosalise meetme või meetmeseeria või selle mõju kestust ning

c) meetme või meetmeseeria olemus, eelkõige selle eesmärk, kontekst ▇▇ ▇▇▇▇.

3. Lepinguosalise kehtestatud mittediskrimineerivat meedet või meetmeseeriat, mis on ette nähtud avaliku poliitika õiguspäraste eesmärkide kaitseks, ei peeta kaudseks sundvõõrandamiseks, välja arvatud erakorralistel asjaoludel, kus meetme või meetmeseeria mõju on selle eesmärki arvesse võttes ilmselgelt ülemäära suur.

5. ▇▇▇▇

VALITSEMISSEKTORI VÕLG

1. Ei tohi olla esitatud ühtki nõuet seoses sellega, et lepinguosalise võla restruktureerimisega rikutakse 2. peatükist (Investeeringute kaitse) tulenevat kohustust, või ▇▇▇ ▇▇▇▇▇▇▇ nõue on juba esitatud, ei tohi selle menetlemist 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) B jao (Investorite ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine) alusel jätkata, kui restruktureerimine on nõude esitamise ajal kokkulepitud restruktureerimine või muutub kokkulepitud restruktureerimiseks pärast sellise nõude esitamist, välja arvatud nõue seoses sellega, et restruktureerimisega rikutakse artiklit 2.3 (Võrdne kohtlemine) või artiklit 2.4

(Enamsoodustusrežiim).

2. Olenemata 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) B jao (Investorite ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine) artikli 3.33 (Nõude esitamine) sätetest ning vastavalt käesoleva ▇▇▇▇ punktile 1, ei või investor esitada 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) B jao (Investorite ja lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine) alusel nõuet seoses sellega, et lepinguosalise võla restruktureerimisega rikutakse 2. peatüki (Investeeringute kaitse) artiklit 2.3 (Võrdne kohtlemine)1 või artiklit 2.4 (Enamsoodustusrežiim), välja arvatud juhul, kui artikli 3.30 (Konsultatsioonid) kohase kirjaliku konsultatsioonitaotluse esitamisest on möödunud 270 päeva.

1 Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et artikli 2.3 (Võrdne kohtlemine) või artikli 2.4 (Enamsoodustusrežiim) rikkumisega ei ole tegemist pelgalt sellise erineva kohtlemise tõttu, mida lepinguosaline kohaldab teatavate investorite kategooriate või investeeringute suhtes erineva makromajanduslikku mõju põhjendusel, näiteks et vältida süsteemseid ▇▇▇▇▇ või ülekanduvat mõju või võla restruktureerimise nõuete täitmise alusel.

3. Selles lisas on kasutatud järgmisi mõisteid:

a) „kokkulepitud restruktureerimine“ – lepinguosalise võla restruktureerimine või ümberkorraldamine, mis on toimunud

i) võlainstrumentide kohandamise või muutmise ▇▇▇▇, ▇▇▇▇ on ette nähtud võlainstrumente käsitlevates tingimustes, sealhulgas neid reguleerivas õiguses, või

ii) võlavahetuse või muu sarnase protsessi kaudu, kui võlausaldajad, kellel on õigus vähemalt 66 %-le restruktureeritava võla jäägi põhisummast (välja arvatud asjaomase lepinguosalise või tema omandis või kontrolli all olevate üksuste hoitavad võlakirjad) on sellise võlavahetuse või muu protsessiga nõustunud

ning

b) võlainstrumenti „reguleeriv õigus“ – asjaomase võlainstrumendi suhtes kohaldatav õigus- ja reguleeriv raamistik.

4. Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et mõiste „lepinguosalise võlg“ hõlmab Euroopa Liidu puhul liidu liikmesriigi valitsuse võlga või liikmesriigi võlga keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse tasandil.

6. ▇▇▇▇

INVESTEERIMISLEPINGUTE LOETELU

7. ▇▇▇▇

KODUKORD

Üldsätted

1. 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) A jao (Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine) ja käesoleva kodukorra kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „nõustaja“ – ▇▇▇▇, ▇▇▇▇▇ lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega;

b) „vahekohus“ – artikli 3.7 (Vahekohtu moodustamine) kohaselt moodustatud ▇▇▇▇▇;

c) „vahekohtunik“ – artikli 3.7 (Vahekohtu moodustamine) alusel moodustatud vahekohtu liige;

d) „assistent“ – isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;

e) „kaebuse esitanud lepinguosaline“ – lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist lepingu artikli 3.5 (Vahekohtumenetluse algatamine) alusel;

f) „päev“ – kalendripäev;

g) „lepinguosaline, ▇▇▇▇▇ vastu kaebus esitati“ – lepinguosaline, kes väidetavalt rikub artiklis 3.2 (Kohaldamisala) osutatud sätteid;

h) „menetlus“ – vahekohtumenetlus 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) A jao (Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine) alusel, kui ei ole ette nähtud teisiti, ning

i) „lepinguosalise esindaja“ – töötaja või ▇▇▇▇, ▇▇▇▇▇ on nimetanud lepinguosalise valitsus- või riigiasutus või muu avalik-õiguslik üksus ning kes esindab lepinguosalist käesoleva lepinguga seotud vaidluses.

2. Lepinguosaline, ▇▇▇▇▇ vastu kaebus esitati, vastutab menetluse läbiviimise logistilise korralduse eest, kui ei lepita kokku teisiti. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahekohtunike tasud ja kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt.

Teated

3. Kumbki vaidluses osalev lepinguosaline ja vahekohus edastavad kõik taotlused, teated, kirjalikud esildised ja muud dokumendid e-kirja ▇▇▇▇ teisele lepinguosalisele ning kirjalikud esildised ja vahekohtumenetlusega seotud taotlused igale vahekohtunikule. Vahekohus edastab dokumendid lepinguosalistele samuti e-kirja ▇▇▇▇. Kui ei ole tõendatud teisti, loetakse e-kiri kättesaaduks selle saatmise kuupäeval. Tõendavad dokumendid, mis on suuremad ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ megabaiti, esitatakse teisele lepinguosalisele ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇ elektroonilises formaadis ning vajaduse korral igale vahekohtunikule kahe päeva jooksul alates e-kirja saatmisest.

4. Vastavalt eespool nimetatud punktile 3 edastatud dokumentide koopiad esitatakse teisele lepinguosalisele ning vajaduse korral igale vahekohtunikule e-kirja saatmise päeval faksi ▇▇▇▇, tähtsaadetisena, kulleriga või kättesaamistõendi vastu või muu telekommunikatsioonivahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise.

5. Kõik teated adresseeritakse vastavalt kas Vietnami planeerimise ja investeerimise ministeeriumile või Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadile.

6. Kõigi taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles on muudatused selgelt välja toodud.

7. Kui dokumendi kättetoimetamistähtaja viimane päev langeb laupäevale, pühapäevale või Vietnami või Euroopa Liidu ametlikule pühale, peetakse dokument tähtaegselt kättetoimetatuks, kui see toimetatakse kätte järgmisel tööpäeval.

Vahekohtumenetluse alustamine

8. Kui vahekohtunik valitakse artikli 3.7 (Vahekohtu moodustamine) või käesoleva kodukorra punktide 22, 23 või 49 alusel ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇, toimub loosimine kaebuse esitanud lepinguosalise valitud ajal ▇▇ ▇▇▇▇▇ ning sellest teavitatakse viivitamata lepinguosalist, ▇▇▇▇▇ vastu kaebus esitati. Lepinguosaline, ▇▇▇▇▇ vastu kaebus esitati, võib loosimise juures viibida. Loosimine toimub igal juhul, selle/nende lepinguosalis(t)e juuresolekul, kes on ▇▇▇▇▇▇ tulnud.

9. Kui vahekohtunik valitakse artikli 3.7 (Vahekohtu moodustamine) või käesoleva kodukorra punktide 22, 23 või 49 alusel ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇ ning komiteel on kaks esimeest, viivad loosimise läbi mõlemad esimehed või nende määratud isikud, või üks esimees, kui teine esimees või tema määratud isik ei nõustu loosimisel osalema.

10. Lepinguosalised teavitavad valitud vahekohtunikke nende ametisse nimetamisest.

11. Vahekohtunik, kes on ametisse nimetatud artikli 3.7 (Vahekohtu moodustamine) alusel, kinnitab komiteele oma valmisolekut teenida vahekohtu liikmena viie päeva jooksul alates kuupäevast, mil talle tema ametissenimetamisest teatati.

12. Vahekohtunikele makstakse ▇▇▇▇ ▇▇ hüvitatakse kulud vastavalt WTO normidele. Iga vahekohtuniku assistendile makstav tasu ei ületa 50 % sellele vahekohtunikule makstavast tasust.

13. Lepinguosalised peavad vahekohtule selle kokkulepitud pädevusest, millele on osutatud artiklis 3.6 (Vahekohtunike pädevus), teatama kolme päeva jooksul pärast pädevuse suhtes kokkuleppele jõudmist.

Kirjalikud esildised

14. Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, ▇▇▇▇▇ vastu kaebus esitati, esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt 20 päeva pärast kaebuse esitanud lepinguosalise kirjaliku esildise kättesaamise kuupäeva.

Vahekohtute töö

15. Vahekohtu esimees juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib delegeerida esimehele volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.

16. Kui 3. peatükis (Vaidluste lahendamine) ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus oma tegevuses kasutada kõiki sidevahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet.

17. Kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ▇▇ ▇▇▇▇ ülesannet ei delegeerita.

18. Kui tekib menetlusküsimus, mida ei reguleerita 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) A jao (Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine), 7. lisaga (Kodukord), 8. lisaga (Vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend) ja 9. lisaga (Vahendusmehhanism), võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist ▇▇▇▇▇ kasutusele sobiva menetluse, mis on kõnealuste sätetega kooskõlas.

19. Kui vahekohus peab vajalikuks muuta ▇▇▇▇▇ menetluses rakendatavat tähtaega (v.a

3. peatüki (Vaidluste lahendamine) A jaos (Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine) sätestatud tähtajad) või teha muid menetluslikke või halduslikke muudatusi, teatab ta vaidluses osalevatele lepinguosalistele kirjalikult muudatuste põhjustest, ▇▇▇▇▇▇▇▇ ▇▇▇ vajaliku tähtaja või muudatuse.

Asendamine

20. Kui vahekohtunik ei saa vahekohtumenetluses osaleda, kui ta end taandab või kui ta tuleb asendada, kuna ta ▇▇ ▇▇▇▇▇ 8. lisas (Vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend) sätestatud nõuetele, valitakse talle asendaja vastavalt artiklile 3.7 (Vahekohtu moodustamine) ja käesoleva kodukorra punktidele 8–11.

21. Juhul kui lepinguosaline leiab, et vahekohtunik ▇▇ ▇▇▇▇▇ 8. lisas (Vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend) sätestatud nõuetele ja tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele 15 päeva jooksul pärast kuupäeva, kui ta ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ asjaoludest, mille tõttu vahekohtunik rikub oluliselt 8. ▇▇▇▇ (Vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend).

22. Juhul kui lepinguosaline leiab, et vahekohtunik, välja arvatud vahekohtu esimees, ▇▇ ▇▇▇▇▇ 8. lisas (Vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend) sätestatud nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad uue vahekohtuniku vastavalt artiklile 3.7 (Vahekohtu moodustamine) ja kodukorra punktidele 8– 11.

Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et selle küsimuse lahendaks vahekohtu esimees, ▇▇▇▇▇ otsus on lõplik.

Juhul kui vahekohtu esimees jõuab sellise taotluse põhjal arvamusele, et vahekohtunik ▇▇ ▇▇▇▇▇ 8. lisas (Vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend) sätestatud nõuetele ja tuleb seetõttu asendada, valitakse uus vahekohtunik vastavalt artiklile 3.7 (Vahekohtu moodustamine) ja kodukorra punktidele 8–11.

23. Juhul kui lepinguosaline leiab, et vahekohtu esimees ▇▇ ▇▇▇▇▇ 8. lisas (Vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend) sätestatud nõuetele ja tuleb seetõttu asendada, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad uue esimehe vastavalt artiklile 3.7 (Vahekohtu moodustamine) ja kodukorra punktidele 8–11.

Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu esimehe väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimuse lahendaks üks ülejäänud isikutest, kes on kantud artikli 3.23 (Vahekohtunike nimekiri) esimese lõigu punkti c alusel koostatud esimeeste osanimekirja. Sellise isiku valib ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇ komitee esimees või tema esindaja.

Kõnealuse isiku otsus vahekohtu esimehe väljavahetamise küsimuses on lõplik.

Kui sel viisil valitud isik otsustab, et algne esimees ▇▇ ▇▇▇▇▇ 8. lisas (Vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend) sätestatud nõuetele ja tuleb seetõttu asendada, valib ta ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇ uue esimehe ülejäänud isikute seast, kes on kantud artikli 3.23 (Vahekohtunike nimekiri) esimese lõigu punkti c alusel koostatud esimeeste osanimekirja. Uus esimees valitakse viie päeva jooksul pärast käesolevas kodukorras sätestatud otsuse esitamise kuupäeva.

24. Vahekohtu menetlus peatatakse kodukorra punktides 21–23 sätestatud menetluste läbiviimise ajaks.

Istungid

25. Vahekohtu esimees määrab kokkuleppel lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega kindlaks istungi kuupäeva ja kellaaja. ▇▇▇▇▇▇▇ esitab istungi kuupäeva ja kellaaja kohta lepinguosalistele kirjaliku kinnituse. Selle teabe teeb avalikkusele kättesaadavaks menetluse logistilise korraldamise eest vastutav lepinguosaline, välja arvatud juhul, kui istung on üldsusele suletud. Vahekohus võib jätta istungi kokku kutsumata, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline ei ole sellega nõus.

26. Vahekohus võib kokku kutsuda täiendava istungi, kui lepinguosalised selles kokku lepivad.

27. Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇ olema.

28. Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas istungid on üldsusele avatud või mitte:

a) lepinguosaliste esindajad;

b) lepinguosaliste nõustajad;

c) eksperdid;

d) halduspersonal, tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning

e) vahekohtunike assistendid.

29. Vahekohtu ▇▇▇▇▇ võib pöörduda ▇▇▇▇ lepinguosalise esindaja ja nõustaja ning ekspert.

30. Iga lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi kuupäeva vahekohtule nimekirja isikutest, kes esitavad istungil suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teistest istungil osalevatest esindajatest ja nõustajatest.

31. Vahekohus peab istungi järgmise korra järgi, tagades et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, ▇▇▇▇▇ vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega.

Väited

a) kaebuse esitanud ▇▇▇▇▇ väited;

b) selle ▇▇▇▇▇ väited, ▇▇▇▇▇ vastu kaebus esitati.

Ümberlükkavad väited

a) kaebuse esitanud ▇▇▇▇▇ vastuväide;

b) selle ▇▇▇▇▇ vasturepliik, ▇▇▇▇▇ vastu kaebus esitati.

32. Vahekohus võib esitada mõlemale vaidluses osalevale lepinguosalisele küsimusi ▇▇▇▇ ▇▇▇▇ istungi jooksul.

33. Vahekohus korraldab iga istungi protokolli koostamise ▇▇ ▇▇▇▇▇ edastamise lepinguosalistele nii kiiresti kui võimalik. Vaidluses osalevad lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning vahekohus võib neid märkusi arvesse ▇▇▇▇▇.

34. Iga lepinguosaline võib kümne päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi.

Kirjalikud küsimused

35. Vahekohus võib ▇▇▇▇ ▇▇▇▇ menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Kummalegi lepinguosalisele saadetakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest.

36. Lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele. Kumbki lepinguosaline võib esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie päeva jooksul pärast selle kättesaamist.

Konfidentsiaalsus

37 Mõlemad lepinguosalised ja nende nõustajad käsitlevad teise lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosaline esitab vahekohtule oma kirjalike esildiste konfidentsiaalse versiooni, esitab ▇▇ ▇▇▇▇▇ lepinguosalise taotluse korral hiljemalt 15 päeva jooksul alates taotluse või esildise kuupäevast, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, esildistes sisalduva teabe kohta mittekonfidentsiaalse ülevaate, mida võib üldsusele avaldada, ning selgituse selle kohta, miks avalikustamata teave on konfidentsiaalne. Käesolev kodukord ei ▇▇▇▇▇ lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti, kuid selle käigus ei tohi teise lepinguosalise esitatud teabele viidates avaldada teise lepinguosalise poolt konfidentsiaalsena märgitud teavet. Vahekohus peab kinnise istungi, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Kui istung on kinnine, järgivad lepinguosalised ja nende nõustajad vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse nõuet.

Ühepoolsed kontaktid

38. Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega ▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇ lepinguosalise juuresolekuta.

39. Vahekohtunik ei või arutada vaidluse eseme aspekte ühe või mõlema lepinguosalisega ▇▇▇▇ teiste vahekohtunike juuresolekuta.

Amicus curiae esildised

40. Kui lepinguosalised ei lepi kolme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, võib vahekohus ▇▇▇▇▇ vastu lepinguosalise territooriumil asuvate ja lepinguosaliste valitsustest sõltumatute füüsiliste või juriidiliste isikute poolt omal algatusel esitatud kirjalikke esildisi, tingimusel et need esitatakse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva, et need on lühikesed, kahekordse reavahega maksimaalselt 15 lehekülge pikad ja et need on otseselt asjakohased vahekohtu käsitletavate faktiliste või õiguslike küsimuste arutamisel.

41. Esildis sisaldab selle koostanud füüsilise või juriidilise isiku kirjeldust, nimetades sealhulgas tema kodakondsuse või tegevuskoha, tegevuse laadi, õigusliku seisundi, üldeesmärgid ja rahastamisallikad, ning täpsustab kõnealuse isiku huvid vahekohtumenetluses. Esildis koostatakse vastavalt punktidele 44 ja 45 lepinguosaliste poolt valitud keeltes.

42. Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mis ta on saanud ja mis vastavad kodukorra punktidele 40 ja 41. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses arvesse võtma kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Kõik esildised edastatakse vaidluses osalevatele lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Lepinguosalised esitavad märkused kümne päeva jooksul ning vahekohus võtab neid märkusi arvesse.

Kiireloomulised juhtumid

43. 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) A jaos (Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine) osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist käesolevas lisas nimetatud tähtaegu vastavalt vajadusele ja teatab lepinguosalistele kõnealustest kohandustest.

Kirjalik ja suuline tõlge

44. Lepinguosalised püüavad vahekohtu menetluse ühises töökeeles kokku leppida artiklis 3.3 (Konsultatsioonid) viidatud konsultatsioonide käigus ▇▇ ▇▇▇▇▇ hiljem kui artikli 3.8 (Vahekohtu vaidluste lahendamise menetlus) lõikes 2 osutatud kohtumisel.

45. Kui lepinguosalised ühises töökeeles kokku leppida ei suuda, esitab iga lepinguosaline kirjalikud esildised oma valitud keeles, mis on üks Maailma Kaubandusorganisatsiooni töökeeltest.

46. Vahekohtu otsused edastatakse lepinguosaliste valitud keeles või keeltes.

47. Käesoleva kodukorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete täpsuse kohta võivad lepinguosalised märkusi esitada.

48. Vahekohtu otsuse tõlkimise kulud kannavad lepinguosalised võrdselt.

Muud menetlused

49. Käesolevat kodukorda kohaldatakse ka menetluste suhtes, mis toimuvad artikli 3.3 (Konsultatsioonid), artikli 3.13 (Soovituste täitmise mõistlik tähtaeg), artikli 3.14 (Lõpparuande soovituste täitmiseks võetud meetme läbivaatamine) artikli 3.15 (Ajutised meetmed soovituste täitmata jätmise korral) või artikli 3.16 (Soovituste täitmiseks võetud meetme läbivaatamine pärast ajutiste meetmete võtmist) alusel. Käesolevas kodukorras sätestatud tähtaegu kohandatakse konkreetsete tähtaegadega, mis on sätestatud kõnealustes menetlustes vahekohtu otsuse vastuvõtmiseks.

8. ▇▇▇▇

VAHEKOHTUNIKE JA VAHENDAJATE KÄITUMISJUHEND

Mõisted

1. Käesolevas käitumisjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „vahekohtunik“ – artikli 3.7 (Vahekohtu moodustamine) alusel moodustatud vahekohtu liige;

b) „assistent“ – isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;

c) „kandidaat“ – üksikisik, kelle nimi on kantud artiklis 3.23 (Vahekohtunike nimekiri) osutatud vahekohtunike nimekirja ▇▇ ▇▇▇▇▇ valimist vahekohtunikuks kaalutakse artikli 3.7 (Vahekohtu moodustamine) alusel;

d) „vahendaja“ – isik, kes teostab vahendamismenetlust kooskõlas käesoleva lepingu

9. lisaga (Vahendusmehhanism).

e) „menetlus“ – vahekohtumenetlus 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) A jao (Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine) alusel, kui ei ole ette nähtud teisiti, ning

f) „töötajad“ – vahekohtuniku puhul tema juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid.

Ülesanded

2. Iga kandidaat ja vahekohtunik väldib ebasobivat käitumist või ebasobivana tunduvat käitumist, on sõltumatu ja erapooletu, väldib otseseid ja kaudseid huvide konflikte ja järgib kõrgeid käitumisnorme, et tagada vaidluste lahendamise korra usaldusväärsus ja erapooletus. Endised liikmed peavad järgima käesoleva käitumisjuhendi punktides 15–18 sätestatud kohustusi.

Avalikustamiskohustus

3. Enne enda vahekohtunikuks määramist 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) A jao (Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine) alusel avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mõistliku eelduse kohaselt tekitada menetluses ebasobiva käitumise või erapoolikuse ▇▇▇▇▇. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused.

4. Kandidaat või vahekohtunik esitab käesoleva käitumisjuhendi tegeliku või võimaliku rikkumisega seotud teabe kirjalikult ja üksnes komiteele, et lepinguosalised saaksid asja arutada.

5. Kui vahekohtunik on valitud, teeb ta ka edaspidi mõistlikes piires kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik käesoleva käitumisjuhendi punktis 3 nimetatud huvid, suhted või küsimused, ja avalikustab need, teatades neist kirjalikult komiteele, et lepinguosalised saaksid asja arutada. Avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab vahekohtunikult kõikide selliste huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist, mis võivad tekkida mõnes menetluse etapis.

Vahekohtunike ülesanded

6. Vahekohtunikuks valimise kinnitamisega on vahekohtunik valmis oma ülesandeid täitma ja täidab neid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse jooksul.

7. Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi muule isikule.

8. Vahekohtunik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistent ja töötajad on teadlikud käesoleva käitumisjuhendi punktides 2, 3, 4, 5, 16, 17 ja 18 ning täidavad neid.

9. Vahekohtunik ei astu menetlusega seoses ühepoolsetesse kontaktidesse.

Vahekohtunike sõltumatus ja erapooletus

10. Vahekohtunik väldib erapoolikuse ▇▇▇▇▇ teket ega lase ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikest protestidest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest.

11. Vahekohtunik ▇▇ ▇▇▇▇ otseselt ega kaudselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist.

12. Vahekohtunik ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib tegevusi, mis võivad ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇, et teised on tema suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda mõjutada.

13. Vahekohtunik ei tohi lasta rahalistel, ärilistel, erialastel, isiklikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

14. Vahekohtunik peab vältima selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult jätta ebasobiva või erapooliku ▇▇▇▇▇.

Endiste vahekohtunike kohustused

15. Kõik endised vahekohtunikud väldivad tegevusi, mis võivad ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu vahekohtu otsusest või lahendist.

Konfidentsiaalsus

16. Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalda ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning ta ei avalda ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu saamiseks teistele või teiste huvide kahjustamiseks.

17. Vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osi enne selle avalikustamist vastavalt

3. peatüki (Vaidluste lahendamine) A jaole (Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine).

18. Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalikusta kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi vahekohtuniku seisukohtade kohta.

Kulud

19. Iga vahekohtunik peab arvestust menetlusele kulunud ▇▇▇ ▇▇ oma kulude kohta ning esitab nende kohta lõpparuande, samuti peab ta arvestust oma assistendi ja töötajate tööaja ja kulude kohta.

Vahendajad

20. Käesolevat käitumisjuhendit kohaldatakse mutatis mutandis vahendajatele.

9. ▇▇▇▇

VAHENDUSMEHHANISM

ARTIKKEL 1

Eesmärk

Käesoleva ▇▇▇▇ eesmärk on aidata ▇▇▇▇▇ põhjaliku ja kiire menetluse ▇▇▇▇ ning vahendaja abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus, nagu on osutatud artiklis 3.4 (Vahendusmehhanism).

A JAGU VAHENDUSMENETLUS

ARTIKKEL 2

Teabenõue

1. Enne vahendusmenetluse algatamist võib lepinguosaline ▇▇▇▇ ▇▇▇▇ taotleda kirjalikult teavet lepinguosaliste vahelist investeerimist kahjustava meetme kohta. Sellise taotluse saanud lepinguosaline esitab 20 päeva jooksul kirjaliku vastuse, mis sisaldab tema märkusi taotluses esitatud teabe kohta.

2. Kui taotluse saanud lepinguosaline leiab, et vastust ei ole võimalik 20 päeva jooksul anda, teavitab ta taotluse esitanud lepinguosalist viivituse põhjustest, lisades prognoosi lühima ajavahemiku kohta, mille jooksul tal on võimalik vastus esitada.

ARTIKKEL 3

Vahendusmenetluse algatamine

1. Lepinguosaline võib ▇▇▇▇ ▇▇▇▇ nõuda, et lepinguosalised alustaksid vahendusmenetlust. Selleks tuleb teisele lepinguosalisele esitada kirjalik taotlus. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, kajastama selgelt taotluse esitanud lepinguosalise tõstatatud probleeme ning

a) nimetama ära konkreetse kõnealuse meetme;

b) kirjeldama väidetavat kahjulikku mõju, ▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇ taotluse esitanud lepinguosaliste arvates lepinguosaliste vahelisele investeerimisele praegu või tulevikus avaldab, ning

c) selgitama, kuidas on taotluse esitanud lepinguosalise arvates kaubandust kahjustav mõju seotud selle meetmega.

2. Vahendusmenetluse võib algatada ▇▇▇▇ lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Lõike 1 kohase taotluse adressaadiks olev lepinguosaline kaalub taotlust heasoovlikult ning kiidab selle kirjalikult heaks või lükkab selle tagasi kümne päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

ARTIKKEL 4

Vahendaja valimine

1. Vahendusmenetluse algatamise korral püüavad lepinguosalised kokku leppida vahendaja isikus hiljemalt 15 päeva jooksul alates käesoleva ▇▇▇▇ artikli 3 (Vahendusmenetluse algatamine) lõikes 2 osutatud vastuse kättesaamisest.

2. Kui lepinguosalised ei suuda käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud aja jooksul vahendaja isikus kokkuleppele jõuda, võib kumbki lepinguosaline paluda komitee esimehel või tema määratud isikul valida vahendaja ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇ käesoleva lepingu artikli 3.23 (Vahekohtunike nimekiri) kohaselt koostatud nimekirjast. Mõlema lepinguosalise esindajatele saadetakse aegsasti kutse olla loosi tõmbamise ▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇. Loosimine toimub igal juhul, selle/nende lepinguosalis(t)e juuresolekul, kes ▇▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇(d).

3. Komitee esimehel või tema esindaja valib vahendaja viie tööpäeva jooksul alates kummagi lepinguosalise poolt esitatud, lõikes 2 osutatud taotlusest.

4. Kui käesoleva ▇▇▇▇ artikli 3 (Vahendusmenetluse algatamine) kohase taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud artiklis 3.23 (Vahekohtunike nimekiri) osutatud nimekirja, valitakse vahendaja ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇ ühe või mõlema lepinguosalise varem ametlikult esitatud isikute seast.

5. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei ole vahendaja kummagi lepinguosalise kodanik.

6. Vahendaja aitab erapooletul ja läbipaistval viisil lepinguosalistel meetmes ▇▇ ▇▇▇▇▇ võimalikus investeerimisele avalduvas mõjus selgust saada ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. 8. ▇▇▇▇ (Vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend) kohaldatakse mutatis mutandis vahendajate suhtes. 7. ▇▇▇▇ 7 (Kodukord) punkte 3–7 (Teated) ja 44–48 (Kirjalik ja suuline tõlge) kohaldatakse mutatis mutandis.

ARTIKKEL 5

Vahendusmenetluse eeskirjad

1. Kümne päeva jooksul pärast vahendaja määramist esitab vahendusmenetluse algatanud lepinguosaline vahendajale ja teisele lepinguosalisele kirjalikult probleemi üksikasjaliku kirjelduse, mis sisaldab eelkõige teavet asjaomase meetme toimimise ▇▇ ▇▇▇▇▇ mõju kohta investeerimisele. Teine lepinguosaline võib esitada probleemi kirjelduse kohta oma märkused kirjalikult 20 päeva jooksul pärast kirjelduse kättetoimetamise kuupäeva. Kumbki lepinguosaline võib oma kirjeldusse või märkustesse lisada teavet, mida ta peab vajalikuks.

2. Vahendaja võib valida asjaomases meetmes ▇▇ ▇▇▇▇▇ võimalikus investeerimisele avalduvas mõjus selguse saamiseks sobivaima viisi. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosaliste vahelisi kohtumisi, pidada lepinguosalistega nõu ühiselt või eraldi, kasutada asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu kasutamist peab vahendaja nõu lepinguosalistega.

3. Vahendaja võib anda ▇▇▇ ▇▇ pakkuda lepinguosalistele kaalumiseks välja lahenduse ning lepinguosalised võivad väljapakutud lahenduse heaks kiita või tagasi lükata või leppida kokku teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei ▇▇▇▇ aga nõu vaidlusaluse meetme kokkusobivuse kohta käesoleva lepingu sätetega ega kommenteeri seda.

4. Vahendusmenetlus viiakse ▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇ lepinguosalise territooriumil, kellele taotlus esitati, või vastastikusel kokkuleppel ▇▇▇▇ asukohas või muul viisil.

5. Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja nimetamisest. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi, eriti ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ seondub kergesti riknevate kaupadega.

6. Lahendus võidakse vastu ▇▇▇▇▇ komitee otsusega. Kumbki lepinguosaline võib nõuda sellise lahenduse jõustumiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimist. Ühiselt kokku lepitud lahendused avaldatakse. Avaldatud versioon ei tohi sisaldada teavet, mille lepinguosaline on määranud konfidentsiaalseks.

7. Lepinguosaliste taotlusel esitab vahendaja neile kirjalikult faktiaruande, andes lühiülevaate järgmisest:

a) menetluses käsitletav meede,

b) järgitud menetluses ning

c) menetluste lõpptulemusena saavutatud ühiselt kokkulepitud lahendus, sealhulgas võimalikud ajutised lahendused.

Vahendaja annab lepinguosalistele aruande projekti kohta märkuste esitamiseks 15 päeva. Pärast nimetatud ajavahemiku jooksul lepinguosaliste poolt esitatud märkuste arvessevõtmist esitab vahendaja lepinguosalistele 15 päeva jooksul kirjalikult lõpliku faktiaruande.

Faktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut.

8. Vahendusmenetlus lõpetatakse

a) lepinguosaliste vahel ühiselt kokkulepitud lahenduse vastuvõtmisega selle vastuvõtmise kuupäeval;

b) lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel menetluse ükskõik millises etapis selle kokkuleppe sõlmimise kuupäeval;

c) vahendaja poolt pärast lepinguosalistega nõu pidamist tehtud kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendustegevuse jätkamine oleks kasutu, nimetatud avalduse esitamise kuupäeval või

d) lepinguosalise poolt pärast mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahenduste otsimist vahendusmenetluses ning pärast vahendaja nõuannete ja väljapakutud lahenduste kaalumist tehtud kirjaliku avaldusega selle avalduse esitamise kuupäeval.

B JAGU RAKENDAMINE

ARTIKKEL 6

Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamine

1. Kui lepinguosalised on lahenduses kokku leppinud, võtavad mõlemad lepinguosalised vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus kokkulepitud aja jooksul.

2. Rakendav lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult igast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetavast meetmest.

C JAGU ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 7

Konfidentsiaalsus ja seos vaidluste lahendamisega

1. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ▇▇▇▇ et see piiraks käesoleva ▇▇▇▇ artikli 5 (Vahendusmenetluse eeskirjad) lõike 6 kohaldamist, on menetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded ja väljapakutud lahendused konfidentsiaalsed. Sellest hoolimata võib iga lepinguosaline avaldada üldsusele asjaolu, et vahendusmenetlus toimub.

2. Vahendusmenetlus ▇▇ ▇▇▇▇▇ lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad 3. peatükist (Vaidluste lahendamine) või muust kokkuleppest.

3. Enne vahendusmenetluse alustamist ei ▇▇▇ ▇▇▇▇ pidada 3. peatükis (Vaidluste lahendamine) ette nähtud konsultatsioone. Siiski peaks lepinguosaline enne vahendusmenetluse algatamist kasutama käesolevas lepingus ette nähtud asjakohaseid koostöö- või konsulteerimissätteid.

4. Lepinguosaline ▇▇ ▇▇▇▇ muudes käesoleva lepingu või muu lepingu kohastes vaidluste lahendamise menetlustes aluseks ega kasuta tõenditena, samuti ▇▇ ▇▇▇▇ vahekohus arvesse

a) teise lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus esitatud seisukohti ning käesoleva ▇▇▇▇ artikli 5 (Vahendusmenetluse eeskirjad) lõike 2 alusel kogutud teavet;

b) asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut nõustuda vahendusmenetluses käsitletud meetme suhtes leitud lahendusega või

c) vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid.

5. Vahendaja ei või tegutseda vahekohtunikuna käesoleva lepingu või WTO lepingu kohases vaidluste lahendamise menetluses, mis on seotud sama meetmega, mille puhul ta on olnud vahendaja.

ARTIKKEL 8

Tähtajad

Kõiki käesolevas lisas osutatud tähtaegu võib muuta vaidluses osalevate poolte kokkuleppel.

ARTIKKEL 9

Kulud

1. Kumbki lepinguosaline kannab oma vahendusmenetluses osalemise kulud ise.

2. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja ▇▇▇▇ ▇▇ kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt. Vahendaja tasu vastab 7. ▇▇▇▇ (Kodukord) punktis 12 ette nähtud vahekohtu esimehe puhul ettenähtud tasule.

10. ▇▇▇▇

VAHENDUSMEHHANISM INVESTORI JA LEPINGUOSALISE VAHELISTE VAIDLUSTE LAHENDAMISEKS

ARTIKKEL 1

Eesmärk

Vahendusmehhanismi eesmärk on aidata ▇▇▇▇▇ põhjaliku ja kiire menetluse ▇▇▇▇ ning artiklis 3.31 (Vahendus) osutatud vahendaja abiga mõlemat poolt rahuldav lahendus.

A JAGU

VAHENDUSMEHHANISMI RAAMES KOHALDATAV MENETLUS

ARTIKKEL 2

Menetluse algatamine

1. Vaidluses osalev pool võib ▇▇▇▇ ▇▇▇▇ nõuda vahendusmenetluse algatamist. Selleks tuleb teisele poolele esitada kirjalik taotlus.

2. Kui taotlus käsitleb käesoleva lepingu väidetavat rikkumist liidu asutuste või liidu liikmesriigi ametiasutuste poolt, tuleb see esitada kostjale, nagu on kindlaks määratud artikli 3.32 (Teade nõude esitamise kavatsuse kohta) kohaselt. Kui kostjat ei ole kindlaks määratud, adresseeritakse taotlus liidule. Kui taotlus võetakse vastu, näidatakse vastuses, kas vahendusmenetluse pooleks on liit või asjaomane liikmesriik1.

3. Vaidluses osalev pool, kellele taotlus on adresseeritud, võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele või võtab selle 45 päeva jooksul kirjalikult vastu või lükkab tagasi või teeb seda 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇▇▇ taotlus esitatakse artikli 3.30 (Konsultatsioonid) kohaselt.

4. Taotlus sisaldab järgmist:

a) kokkuvõte erimeelsustest ja vaidlustest, tuues vajadusel välja asjaomased õigusaktid, millest piisab taotluse aluseks oleva küsimuse kindlakstegemiseks;

b) taotluse esitanud ▇▇▇▇▇ ▇▇ tema esindajate nimed ja kontaktandmed ning

1 Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et kui taotlus on seotud liidu poolt osaks saanud kohtlemisega, on vahendusmenetluse pooleks liit ning vahendusmenetlusse kaasatakse täielikult kõik asjaomased liikmesriigid. Kui taotlus on seotud üksnes liidu ühe liikmesriigi poolt osaks saanud kohtlemisega, on vahendusmenetluse pooleks asjaomane liidu liikmesriik,

v.a juhul, kui asjaomane liikmesriik esitab taotluse, et vahendusmenetluse pooleks oleks liit.

c) kas viide vahendusmenetluse kokkuleppele või kutse teisele vaidluses osalevale poolele või teistele vaidluses osalevatele pooltele alustada vahendusmenetlust.

ARTIKKEL 3

Vahendaja valimine

1. Kui mõlemad vaidluses osalevad pooled nõustuvad vahendusmenetlusega, püüavad pooled leppida kokku vahendaja valikus 15 tööpäeva jooksul alates taotlusele vastuse saamisest.

2. Kui vaidluses osalevad pooled ei jõua kindlaksmääratud aja jooksul vahendaja valimises kokkuleppele, võib kumbki vaidluse pool paluda kohtu presidendil valida ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇ vahendaja nende kohtu liikmete hulgast, kes ei ole ei liidu liikmesriigi ega Vietnami kodanikud.

3. Kohtu esimees määrab vahendaja viie tööpäeva jooksul alates lõikes 2 osutatud taotluse saamisest.

4. ▇▇▇▇▇▇▇▇▇ aitab erapooletul ja läbipaistval viisil lepinguosalistel jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

ARTIKKEL 4

Vahendusmenetluse eeskirjad

1. Vahendaja arutab niipea kui võimalik pärast enda määramist vaidluses osalevate pooltega, kas isiklikult, telefoni ▇▇▇▇ või muude sidevahendite kaudu järgneva üle:

a) vahendusmenetluse läbiviimine, eelkõige kõik lahendamata menetlusküsimused, nagu istungite töökeeled ja toimumise asukoht;

b) vahendusmenetluse läbiviimise esialgne ajakava;

c) seadusest tulenev avalikustamiskohustus, mis võib olla vahendusmenetluse läbiviimise seisukohast oluline;

d) kas vaidluses osalevad pooled soovivad kirjalikult kokku leppida, et nad ei alusta ega jätka vahendusmenetluse toimumise ajal muid vaidluste lahendamise menetlusi, mis on seotud vahendusmenetlusega hõlmatud erimeelsuste või vaidlustega;

e) kas kokkuleppe heakskiitmiseks on vaja ette näha erikord ning

f) finantskord, näiteks vahendaja tasude ja kulude arvutamine ja maksmine vastavalt käesoleva ▇▇▇▇ artiklile 8 (Kulud).

2. Vahendaja võib valida vaidlusaluse meetme suhtes selguse saamiseks sobivaima viisi. Eelkõige võib vahendaja korraldada kohtumisi vaidluses osalevate poolte vahel, pidada nende pooltega nõu ühiselt või eraldi, kasutada ekspertide või sidusrühmade abi või ▇▇▇ ▇▇ pakkuda vaidluses osalevatele pooltele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomaste ekspertide ja sidusrühmade abi või nõu kasutamist peab vahendaja nõu vaidluses osalevate pooltega.

3. Vahendaja võib anda ▇▇▇ ▇▇ pakkuda pooltele kaalumiseks välja lahenduse ning lepinguosalised võivad väljapakutud lahenduse heaks kiita või tagasi lükata või leppida kokku teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei ▇▇▇▇ aga nõu vaidlusaluse meetme kooskõla kohta käesoleva lepinguga ega kommenteeri seda.

4. Menetlus viiakse läbi asjaomase lepinguosalise territooriumil või vastastikusel kokkuleppel ▇▇▇▇ asukohas või muul viisil.

5. Vastavalt lõike 1 punktile b püüavad vaidluses osalevad pooled jõuda mõlemat poolt rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja määramisest. Kuni lõplikule kokkuleppele jõudmiseni võivad vaidluses osalevad pooled kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi.

6. Liit, liidu liikmesriik või Vietnam, kes tegutseb vahendusmenetluse poolena, võib teha üldsusele kättesaadavaks vastastikku kokkulepitud lahendused, tingimusel et konfidentsiaalseks tunnistatud või kaitstud teave kustutatakse.

7. Menetlus lõpetatakse

a) vaidluses osalevate poolte vahel ühiselt kokku lepitud lahenduse vastuvõtmisega selle lahenduse vastuvõtmise kuupäeval;

b) vahendaja kirjaliku avaldusega selle kohta, et pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist nähtub, et vahendamistegevuse jätkamine oleks kasutu või

c) vaidluses osaleva ▇▇▇▇▇ kirjaliku ▇▇▇▇▇ alusel.

B JAGU RAKENDAMINE

ARTIKKEL 5

Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamine

1. Lahenduse leidmisel püüab iga vaidluses osalev pool ▇▇▇▇▇ vajalikke meetmeid, et rakendada mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus kokkulepitud aja jooksul.

2. Rakendav vaidluses osalev pool teatab teisele vaidluses osalevale poolele kirjalikult igast meetmest, mis võetakse ühiselt kokkulepitud lahenduse rakendamiseks.

3. Vaidluses osalevate poolte taotlusel esitab vahendaja neile kirjalikult faktiaruande kavandi, milles annab lühiülevaate järgmisest:

a) menetluses käsitletav meede,

b) järgitud menetlus ning

c) menetluste lõpptulemusena saavutatud ühiselt kokkulepitud lahendus, sealhulgas võimalikud ajutised lahendused.

4. Vahendaja annab vaidluses osalevatele pooltele 15 tööpäeva aega aruande kavandi kohta märkuste esitamiseks. Pärast vaidluses osalevate poolte poolt nimetatud aja jooksul esitatud märkuste kaalumist esitab vahendaja vaidluses osalevatele pooltele 15 tööpäeva jooksul kirjaliku lõpliku faktiaruande. Faktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut.

C JAGU ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 6

▇▇▇▇ vaidluste lahendamisega

1. Kõnealune vahendusmehhanismi raames kohaldatav menetlus ei ole mõeldud käesoleva lepingu või muu kokkuleppe kohase vaidluste lahendamise menetluse aluseks. Vaidluses osalev pool ei tohi sellistes vaidluste lahendamise menetlustes ▇▇▇▇▇ aluseks ega kasutada tõenditena järgmist, samuti ▇▇ ▇▇▇▇ vahekohus arvesse järgmist:

a) teise vaidluses osaleva ▇▇▇▇▇ poolt vahendusmenetluse käigus esitatud seisukohad;

b) asjaolu, et teine vaidluses osalev pool on väljendanud valmisolekut nõustuda vahendusmenetluses käsitletud meetme suhtes leitud lahendusega, või

c) vahendaja antud nõu või tema tehtud ettepanekud.

2. Vastavalt käesoleva ▇▇▇▇ artikli 4 (Vahendusmenetluse eeskirjad) lõike 1 punkti d kohasele kokkuleppele ▇▇ ▇▇▇▇▇ vahendusmehhanism lepinguosaliste ja vaidluses osalevate poolte

3. peatüki (Vaidluste lahendamine) kohaseid õigusi ja kohustusi.

3. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ▇▇▇▇ et see piiraks käesoleva ▇▇▇▇ artikli 4 (Vahendusmenetluse eeskirjad) lõike 6 kohaldamist, on menetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded ja väljapakutud lahendused konfidentsiaalsed. Sellest hoolimata võib vaidluses osalev pool avalikustada vahendamise toimumise fakti.

ARTIKKEL 7

Tähtajad

Kõiki käesolevas lisas osutatud tähtaegu võib muuta vaidluses osalevate poolte kokkuleppel.

ARTIKKEL 8

Kulud

1. Kumbki vaidluses osalev pool kannab oma vahendusmenetluses osalemise kulud ise.

2. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja tasud ja kulud, kannavad vaidluses osalevad pooled võrdselt. Vahendaja tasu vastab artikli 3.38 (▇▇▇▇▇) lõike 16 alusel kohtu liikmetele ette nähtud tasule.

11. ▇▇▇▇

KOHTU JA APELLATSIOONIKOHTU LIIKMETE NING VAHENDAJATE KÄITUMISJUHEND

ARTIKKEL 1

Mõisted Käesolevas käitumisjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „liige“ – B jao (Investorite ja lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine) alusel moodustatud kohtu või apellatsioonikohtu liige;

b) „vahendaja“ – isik, kes viib läbi vahendusmenetlust vastavalt artiklile 3.31 (Vahendus) ja

10. lisale (Vahendusmehhanism investorite ja lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamiseks);

c) „kandidaat“ – üksikisik, ▇▇▇▇▇ valimist kohtu liikmeks või apellatsioonikohtu liikmeks kaalutakse;

d) „assistent“ – isik, kes liikme ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab liiget tema ülesannete täitmisel;

e) „töötajad“ – liikme puhul liikme juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid.

ARTIKKEL 2

Menetlusega seotud kohustused

Iga kandidaat ja liige hoidub ebasobivast või ebasobivana tunduvast käitumisest, on sõltumatu ja erapooletu ning väldib otseseid ja kaudseid huvide konflikte.

ARTIKKEL 3

Avalikustamiskohustus

1. Enne enda liikmeks ametisse nimetamist avalikustab kandidaat lepinguosalistele kõik endised ja praegused huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mõistliku eelduse kohaselt tekitada menetluses ebasobiva käitumise või erapoolikuse ▇▇▇▇▇. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piires kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused.

2. Liige edastab teabe käesoleva käitumisjuhendi tegeliku või võimaliku rikkumise kohta kirjalikult vaidluses osalevatele pooltele.

3. Liige teeb ka edaspidi mõistlikes piirides alati kõik endast sõltuva, et selgitada välja käesoleva käitumisjuhendi punktis 1 osutatud huvid, suhted või küsimused. Liige avalikustab niisugused huvid, suhted ja küsimused vaidluses osalevatele ▇▇▇▇▇▇▇▇▇.

ARTIKKEL 4

Liikme ülesanded

1. Liige peab kogu menetluse käigus täitma oma ülesandeid põhjalikult ja kiiresti, hoolikalt ja õiglaselt.

2. Liige käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses esitatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi teisele isikule.

3. Liige võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistent ja töötajad on teadlikud käesoleva käitumisjuhendi punktidest 2, 3, 5 ja 7 ning täidavad neid.

4. Liikmed ei arutle vaidluses osaleva ▇▇▇▇▇ või vaidluses osalevate pooltega ühegi menetluse aspekti ▇▇▇ ▇▇▇▇ kohtu või apellatsioonikohtu kohtukoosseisu teiste liikmete juuresolekuta.

1 Suurema kindluse huvides ei laiene see kohustus teabele, mis on juba üldsusele kättesaadav või on kõigile vaidluses osalevatele pooltele olnud või oleks mõistlikult pidanud ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇ olnud.

ARTIKKEL 5

Liikme sõltumatus ja erapooletus

1. Liige peab olema sõltumatu ja erapooletu ning vältima erapooliku või ebasobiva ▇▇▇▇▇ jätmist ega tohi lasta ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest kaalutlustest, avalikust arvamusest, lojaalsusest lepinguosalisele või vaidluses osalevale poolele ega kriitikakartusest.

2. Liige ▇▇ ▇▇▇▇ otseselt ega kaudselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist.

3. Liige ei kasuta oma ametiseisundit isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib toiminguid, mis võivad ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇, et teised on tema suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda mõjutada.

4. Liige ei lase rahalistel, ärilistel, kutsealastel, perekondlikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

5. Liige peab vältima selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult jätta ebasobiva või erapooliku mulje1.

1 Suurema kindluse huvides ei ole asjaolu, et liige saab valitsuselt tasu või et tal on perekondlik suhe isikuga, kes saab valitsuselt tasu, iseenesest vastuolus punktidega 2 ja 5.

ARTIKKEL 6

Endiste liikmete kohustused

1. Kõik endised liikmed peavad hoiduma toimingutest, mis võivad ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kohtu või apellatsioonikohtu otsusest kasu.

2. ▇▇▇▇ et see piiraks artikli 3.38 (▇▇▇▇▇) lõike 5 ja artikli 3.39 (Apellatsioonikohus) lõike 9 kohaldamist, kohustuvad liikmed tagama, et pärast ametiaja lõppemist ei seo nad end mingil moel järgmisega:

a) investeerimisvaidlused, mis olid kohtus või apellatsioonikohtus menetlemisel enne nende ametiaja lõppu;

b) investeerimisvaidlused, mida nad arutasid kohtu või apellatsioonikohtu liikmetena, ja muud vaidlused, mille asjaolud on nende investeerimisvaidluste asjaoludega sarnased või mis tulenevad samadest sündmustest ja asjaoludest nagu kõnealustes investeerimisvaidlustes.

3. Liige kohustub tagama, et ta ei tegutse kolme aasta jooksul pärast oma ametiaja lõppu mõne vaidluses osaleva ▇▇▇▇▇ esindajana investeerimisvaidlustes, mida kohtus või apellatsioonikohtus menetletakse.

4. Kui kohtu või apellatsioonikohtu esimeest teavitatakse või ta saab muul viisil teada, et kohtu või apellatsioonikohtu endine liige on väidetavalt rikkunud punktides 1–3 sätestatud kohustusi, uurib kohtu või apellatsioonikohtu esimeesseda küsimust, annab endisele liikmele võimaluse esitada oma seisukoht ning pärast asja uurimist teavitab sellest

a) kutseühendust või muud sellist institutsiooni, kuhu asjaomane endine liige kuulub;

b) lepinguosalisi ning

c) muu asjaomase investeerimiskohtu või apellatsioonikohtu esimeest, et algatataks vastavate meetmete võtmine.

Kohtu või apellatsioonikohtu esimees avalikustab oma otsuse punktides a–c nimetatud meetmete võtmise kohta koos põhjendusega.

ARTIKKEL 7

Konfidentsiaalsus

1. Liige või endine liige ei avalda ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning ta ei avalda ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu saamiseks teistele või teiste huvide kahjustamiseks.

2. Liige ei avalikusta kohtu otsust ega selle osa enne selle avalikustamist vastavalt läbipaistvust käitlevatele sätetele artiklis 3.46 (Menetluse läbipaistvus).

3. Liikmed ja endised liikmed ei avalda kunagi teavet kohtu või apellatsioonikohtu nõupidamiste või liikmete seisukohtade kohta, sõltumata sellest, millised need on.

ARTIKKEL 8

Kulud

Iga liige peab arvestust menetlusele kulunud ▇▇▇ ▇▇ tehtud kulude üle ning esitab nende kohta lõpparuande.

ARTIKKEL 9

Vahendajad

Käesolevas käitumisjuhendis kirjeldatud eeskirju, mida kohaldatakse liikmete või endiste liikmete suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis ka vahendajate suhtes.

ARTIKKEL 10

Nõuandekomitee

1. Kohtu esimeest ja apellatsioonikohtu esimeest abistab nõuandekomitee, et tagada käesoleva käitumisjuhendi ja artikli 3.40 (Eetika) nõuetekohane kohaldamine ja muu ülesande täitmine, kui see on ette nähtud.

2. Nõuandekomitee koosneb kohtute aseesimeestest ja kohtu või apellatsioonikohtu kahest kõige

staažikamast liikmest.

12. ▇▇▇▇

KATTUVAD MENETLUSED

1. Olenemata artikli 3.34 (Muud nõuded) lõikest 1 ei esita ELi investor 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) B jao (Investorite ja lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine) alusel kohtule väidet, et Vietnam on rikkunud artiklis 2.1 (Kohaldamisala) osutatud sätet, kui see investor on esitanud nõude, mille kohaselt on rikutud sedasama, artiklis 2.1 (Kohaldamisala) osutatud sätet, Vietnami kohtus või halduskohtus või rahvusvahelises kohtus1.

1 Asjaolu, et investor on esitanud Vietnami kohtus või halduskohtus või rahvusvahelises kohtus ▇▇▇ ▇▇▇ investeeringuga seoses algatatud menetluses väite, et Vietnam on rikkunud 2. peatüki sätet, ei takista sama investorit esitamast 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) B jao (Investorite ja lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine) alusel kohtule nõuet samade sätete rikkumise kohta muude investeeringutega seoses, kui sama meede väidetavalt mõjutab neid muid investeeringuid.

2. Olenemata artikli 3.34 (Muud nõuded) lõigetest 2 ja 3, ei esita ELi investor juhul, kui Vietnam on kostja, 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) B jao (Investorite ja lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine) alusel kohtule nõuet, mille kohaselt on meede vastuolus

2. peatüki sätetega, ▇▇▇ ▇▇▇▇, kes otseselt või kaudselt kontrollib investorit või keda investor otseselt või kaudselt kontrollib (edaspidi „seotud isik“), on esitanud kohtule või muule siseriiklikule või rahvusvahelisele kohtule nõude samade sätete rikkumise kohta samade investeeringutega seoses ▇▇ ▇▇▇

a) seotud isiku nõue lahendati vahekohtuotsuse, kohtuotsuse, kohtulahendi või kokkuleppega või

b) seotud isiku nõude arutamine on pooleli ja see isik ei ole ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ tagasi võtnud.

3. Nõuetele, mis ei kuulu käesoleva ▇▇▇▇ punktide 1 või 2 kohaldamisalasse, kohaldatakse artiklit 3.34 (Muud nõuded).

13. ▇▇▇▇

APELLATSIOONIKOHTU TÖÖKORD

1. Apellatsioonikohtu töökord, mis on koostatud artikli 3.39 (Apellatsioonikohus) punkti 10 alusel, sisaldab ja käsitleb muu hulgas järgmist:

a) apellatsioonikohtu koosseisude nõupidamiste ja apellatsioonikohtu liikmete vahelise teabevahetusega seotud praktiline kord;

b) dokumentide ja tõendavate dokumentide kättetoimetamise kord, sh nendes dokumentides kirjavigade parandamise eeskirjad;

c) menetluslikud aspektid, mis on seotud apellatsioonikohtu liikme ▇▇▇▇▇, ametist lahkumise, töövõimetuse või kohtukoosseisust või apellatsioonikohtust tagandamise korral menetluse ajutise peatamisega;

d) apellatsioonikohtu otsustes tehtud kirjavigade parandamise kord;

e) sama esialgse otsusega seotud kahe või enama kaebuse liitmise kord ning

f) apellatsioonimenetluses kasutatava keele suhtes kohaldatav kord; menetlus viiakse põhimõtteliselt ▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇ keeles ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ kohtu menetlus, kus tehti esialgne otsus, mis edasi kaevati.

2. Töökord võib sisaldada ka juhtpõhimõtteid seoses järgmiste aspektidega, mille kohta võivad apellatsioonikohtu koosseisud teha menetluslikke korraldusi:

a) orienteeruv ajakava ning apellatsioonikohtule poolte seisukohtade esitamise ja istungite toimumise järjekord;

b) menetluse läbiviimisega seotud logistilised aspektid, nagu apellatsioonikohtu koosseisude nõupidamiste ja istungite toimumise ▇▇▇▇▇ ning vaidluses osalevate poolte esindamise kord ning

c) esialgsed menetluslikud konsultatsioonid ▇▇ ▇▇▇▇ kohtuistungit toimuvad võimalikud kokkusaamised kohtunike ja vaidluses osalevate poolte vahel.